Update!

Sirvisin hetk tagasi Tripadvisor'it ja leidsin paar uut naeratama panevat kommentaari: 
- "Animation staff excellent for both adults and childsen alike. All four of them worked really hard from around 10.00am up until 11.00pm every day."
- "There was good entertainment for the children every day and family entertainment every night."

- "The kids entertainers are superb, entertaining the kids throughout the day and into the evening."

- "The entertainment team work very hard."

- "Entertainment programme: Lola (head entertainer) Ramses, Kaisha and Maris are all very good. Work very hard." (Kolm nime neljast oli kommentaaris küll täiesti valesti kirjutatud, aga saavad andeks, sest olgem ausad, näiteks minu nime on inglastel küllaltki raske välja öelda. Mõte on see, mis loeb :) )

Suur-suur aitäh endiselt toredate sõnade eest. On hea teada, et meie töö inimestele meeldib ja neil tuju heaks teeb!

We miss you guys!

Hola!

Mõtlesin, et mainin ära järgmise - me igatseme kõiki teid, kes eile hotellist ära läksid!!!!! Kõik suuremad, väiksemad, vanemad, nooremad, ootame teid õigepea siia tagasi! 

Läksin hommikul tööle ja avastasin backstage'i ukse küljest kilekoti, mille peale olid meie nimed kirjutatud. Kilekoti sees oli pall ja kiri Niamh'ilt, Šoti tüdrukult, kes eile koju tagasi läks. 

Hotell on jäänud kuidagi väga tühjaks ja nukraks. Mitte tühjaks selles mõttes, et inimesi vähe on, pigem on asi selles, et kõik tuttavad näod on läinud. Laste karjumist kuulda ei ole, hommikune vahetus möödus minu jaoks üsna tegevusetult. Lohutust pakub hetkel see, et juuni lõpus siin käinud hästi vägev perekond on uuesti siin. Meeldiv üllatus eile hommikul :)

Feria de Malaga

Hey y'all!

Käisime eile Ramsese, Lola, Jesusi ja Manologa Malaga festivalil. Täiesti ulme oli see vaatepilt ikka, tuhanded inimesed tantsisid ja jõid tänavatel, igal pool käis muusika, inimesed laulsid ja tundsid ennast hästi. Minu jaoks oli see kõik alguses veidi liig, eriti kuna kannatasin suuremat sorti pohmelli käes. Hiljem läks paremaks. Endiselt aga meeldib mulle kohutavalt, kuidas hispaanlased tantsivad - nad lähevad tantsides täiesti pööraseks ja mitte kedagi ei huvita karvavõrdki, kas keegi neid jälgib või mitte. 

Veendusin eile ka järjekordselt selles, et ma ei ole loodud jalanõusid kandma. Lükkasin hommikul jalga oma varbavaheplätud, et oleks hea, mugav mööda linna ringi kolada, aga paraku ei tulnud mulle pähegi see, et kuna inimesed keset tänavat joovad, siis muutuvad tänavad kleepuvaks. Kohe nii kleepuvaks, et käimine muutub suhteliselt võimatuks ja need kleepuvad tänavad tõmbavad minu odavad nelja-euri plätud puruks. Jesus aga jooksis poodi ja ostis Super-Attac'i ning liimis mu jalavarjud kokku keset klubi tantsupõrandat ning Ramses andis mulle jalga enda plätud ja patseeris ise paljajalu ringi. Ning lõpuks, kui see superliim minu jalatsitel kuiv oli, ütles Ramses, et teeb enne proovi, kas peab vastu. Tõelised härrasmehed! :)

Tagasi jõudsime Malagast umbkaudu pool 11 õhtul, ning ma vajusin kohe voodisse pikali, kust enne hommikut ei tõusnud. Ja kuigi nüüd ma olen üle üheksa tunni magada saanud, on ikka päris hull väsimus peal.  See särades ärkamine jäägu mõne teise päeva kanda, voodi, siit ma tulen!

Titaaaaaanik ja dirrrrrrty dancing!!!

Leidsin facebookist meie sketch-nighti Titanicu video, aga paraku ei ole siia võimalik facebookist videosid lisada ja ma ei oska seda kuidagi alla ka sealt laadida et see siis omakorda siia üles laadida. Seega ma postitan siia lihtsalt facebooki lingi, kust saate videot soovi korral vaadata :)

http://www.facebook.com/video/video.php?v=3545379000187&oid=80719527774

Lisaks pani Inksu minu suurimaks üllatuseks üles veel üle videlõigu minu esimesest Cabaret-quizist... Oh god why?

Emotsioone täis päev!

Eile! Nii palju suurepäraseid inimesi lahkus eile või täna hommikul, kurvaks tegi see kõik kohutavalt :(

Eile õhtul tuli lastedisko ajal meie juurde pisikese maailma kõige armsama 18 kuuse Maisie emme ja andis meile kaardi, kus oli südamlik tänu entertainment-tiimile.

Paar tundi hiljem tuli meie juurde 11-aastane Bethany ja andis meile kõigile head-aega-kingitused.

Tööpäeva lõppedes hakkas Megan lausa nutma, sest ta ei tahtnud üldse ära minna. Nii me Meganiga olime kahekesi, nutsime, tema sellepärast, et pidi koju minema, mina sellepärast, et tema nuttis. Igas töös on kurbi hetki ka...