Käisime eile Ramsese, Lola, Jesusi ja Manologa Malaga festivalil. Täiesti ulme oli see vaatepilt ikka, tuhanded inimesed tantsisid ja jõid tänavatel, igal pool käis muusika, inimesed laulsid ja tundsid ennast hästi. Minu jaoks oli see kõik alguses veidi liig, eriti kuna kannatasin suuremat sorti pohmelli käes. Hiljem läks paremaks. Endiselt aga meeldib mulle kohutavalt, kuidas hispaanlased tantsivad - nad lähevad tantsides täiesti pööraseks ja mitte kedagi ei huvita karvavõrdki, kas keegi neid jälgib või mitte. 
Veendusin eile ka järjekordselt selles, et ma ei ole loodud jalanõusid kandma. Lükkasin hommikul jalga oma varbavaheplätud, et oleks hea, mugav mööda linna ringi kolada, aga paraku ei tulnud mulle pähegi see, et kuna inimesed keset tänavat joovad, siis muutuvad tänavad kleepuvaks. Kohe nii kleepuvaks, et käimine muutub suhteliselt võimatuks ja need kleepuvad tänavad tõmbavad minu odavad nelja-euri plätud puruks. Jesus aga jooksis poodi ja ostis Super-Attac'i ning liimis mu jalavarjud kokku keset klubi tantsupõrandat ning Ramses andis mulle jalga enda plätud ja patseeris ise paljajalu ringi. Ning lõpuks, kui see superliim minu jalatsitel kuiv oli, ütles Ramses, et teeb enne proovi, kas peab vastu. Tõelised härrasmehed! :)
Tagasi jõudsime Malagast umbkaudu pool 11 õhtul, ning ma vajusin kohe voodisse pikali, kust enne hommikut ei tõusnud. Ja kuigi nüüd ma olen üle üheksa tunni magada saanud, on ikka päris hull väsimus peal. See särades ärkamine jäägu mõne teise päeva kanda, voodi, siit ma tulen!
No comments:
Post a Comment