I believe I can fly!!!

Heihei!

Käisime eile parasailingut tegemas. Another first. Süda puperdas sees ja jalad värisesid õhus nööride küljes kõikudes, aga ellu jäime!!! Inks ütles pärast küll, et ma minuga koos ei taha küll enam kunagi seda korrata, aga see oli puhtalt tema enda süü - ise ta kiigutas ennast nende nööride otsas nii, et minu nöörid kiikusid ka ja mina koos nendega. Muidugi ma siis kiljun ju. Mul siiski on mingisugune alalhoiuinstinkt veel säilinud (saadan siinkohal etteheitva pilgu Inksu poole restorani). Ja kuna üksnes kiigutamisest oli Inksule vähe, otsustas see elukas kaitsetut mind õhus ka kõdistama hakata. Üritasin vastu kõdistada - ei õnnestunud! Minu lühike käsi ei ulatanud Inksuni. Aga muidu oli tore küll jah :D

Kõige õnnelikum Maris!

Väga rahulolev Inks ja kahvatu Maris.

13 ja reede!!!

Ma pole kunagi olnud väga ebausklik, aga täna virutas see 13. reede meile ikka täie jõuga bitch-slap'i. Hommikul sain sellise äratuskõne: "Hey, this is Jesus calling from the reception. Since the hotel doesn't have enough rooms available, we're going to move you. You're going to move in with the other two Estonians, we thought it's a good thing since you're all from the same country. We need you to move out today or tomorrow morning before nine o'clock." WTF???

Ühesõnaga kolime kokku kahe täiesti võõra tsikiga... 4 tüdrukut ühes toas, jagamas ühte vannituba? It's gonna be HELL out here, that's for sure!

Hispaania 4:0 Itaalia

Vist ei ole vaja üldse mainida ka, mis toimus pühapäeval, sest ka kõige suuremad jalkavõhikud peaksid olema informeeritud suurejoonelisest Eurocup 2012 finaalmängust kasvõi läbi facebooki, mis jalkateemalisi postitusi oli terve pühapäeva ja ka järgmised kaks päeva paksult täis. 

Läksime mängu vaatama meie kodupubisse Elementsi, rahvast oli murdu ja rahvas oli hullumas! Elamus missugune! Pärast Hispaania võitu otsustasime Lola, Inksu ja Ramsesega minna Fuengirola keskusesse võitu tähistama. Mina oma loomuliku kohmakuse tõttu (aitäh emme ja issi selle geeni eest) suutsin päeval oma põlve sandistada vastu vanni joostes ning lonkasin kaasa. Klubis tantsides suutsin esimest korda elus murda ära ka kingal kontsa! Another first! Mida ebaõnne!?! Terve õhtu tantsides nutsin sisemuses ja leinasin. Aga pidu ise oli hull, rahvas oli hull ja õnnelik. Lõpp hea, kõik peaaegu hea :)

Malaga, Malaga...

Eelmisel teisipäeval oli minul ja Helenil vaba päev, seega otsustasime tsekkida üle Malaga linna. Mõeldud-tehtud! Sõitsime sinna rongiga ning Fuengirolas rongi peale minnes sain oma esimese paanikahoo Hispaanias - rongijaam oli maa all! JESS! Aga jõudsime kohale, elusalt, tervelt! I will survive, na na na na...

Käisime Malaga katedraalis ja Alcazaba kindluses ja siis SHOPPASIME!!! Spend ALL my money! Done!

Aga ilus on ta küll, see Malaga - palmialleed igal pool ja jällegi, kõik on nii puhas! Silm kohe puhkab :)

Saani Jaan!

Hey y'all!

Pole nüüd pea nädal aega juba arvuti desktopil interneti-ikoonile klõpsinud. Mõtlesin, et annan teada, minuga on kõik korras, lihtsalt aega on jube vähe :)

Eelmine nädal oli hullumaja - kuna Paula ja Emma on nüüdseks juba pea 2 nädalat mujal, siis on tulnud meil kolmekesi hakkama saada, mis tähendab seda, et tavapärane graafik ei loe ja kõik on iga päev hommikust südaööni tööl. Täna pidi uus entertainer kohale tulema - please be nice! :)

Eelmine pühapäev oli San Juan. Olen sellest nüüdseks niivõrd toibunud, et olen suuteline sellest ka veits kirjutama. Lõpetasime 15 minutit varem töö, et saaksime Ramsesega ka ikkagi südaööks kohale jõuda. Rahvast oli massiliselt, hullumaja - rand tundus nagu suviti tipphooajal ja keskpäeval Pärnu rand, kus vaba liivariba on suhteliselt võimatu leida. Ja kui kohale jõudsime, selgus, et hispaanlastel on traditsiooniks San Juani ajal paberile kirjutada kolm soovi ja siis see lipik põlema panna - nii pidid soovid täituma. Mind ja Ramsest aga keegi selle kohta ei informeerinud - me olime kurjad ja lubasime uue seltskonna leida. Ei leidnud, istusime hoopis liivale ja võtsime tervitusnapsi ning tegime kaasa teise traditsiooni - kõndisime tagurpidi merre. Igal juhul, koju jõudsime umbkaudu nelja ajal hommikul ja liiva leidsime enda vooditest ka kolm päeva hiljem.

PS! Maris ikkagi oli purjus :)

Lastedisko!

Siin on video minu esimesest lastediskost. Saate naerda mu üle veidi :D

LÄHME VAATAME BIOPARCIS SEDA VÄGEVAT PUUD!

Hola!

Käisime neljapäeval Heleniga Bioparcis, lõpuks ometi. Ma tahtsin sinna hullult minna, samas tuli mul meelde kohe Tallinna Loomaaed, kus on kolm seina ja neljandaks trellid. Siin ei olnudki! Loomadele oli ehitatud küllaltki suured looduslikud alad nende loomuliku keskkonnaga. Esimest korda elus ei olnud mul loomaaias käies nutt kurgus! Oleksin hea meelega hoopis kõiki loomi kallistanud, nii nunnu oli neid vaadata! 

Šoki saime siiski ka. Üritasime Heleniga kõigest hingest vältida seda ruumi, kus saab näha kõikvõimalikke putukaid ja ämblikke ja muid elukaid, kellel on rohkem kui neli jalga all. Paraku eksisime aga Bioparcis ära ja ühel hetkel avastasime end siiski just selles kardetud toas. Ämblikut nähes, kes oli suurem kui mu rusikas (ma ei liialda!), ehmatasin ma nii ära, et kiljatasin üle toa ja jooksin välja. Hiljem olid närvid nii püsti, et hirmukarjed kõlasid ka pisikese linnukese peale, kes meie peade kohalt üle lendas. 

Aga muidu oli tore. Muide... see puu, mida ma näha tahtsin (baobab vist oli selle nimi), ei olnudki päris. Kivist oli hoopis voolitud sinna. What a bummer!